Tervis

Nii suurepärane tõug kui leonberger ka poleks, peavad nad võitlema paljude haigustega. Uuringud näitavad, et kahjuks jõuavad vaevu pooled kõikidest sündinud leonbergeritest ületada 7-aastase eluea piiri. Kõige levinumaks surma põhjuseks on vähkkasvajad, eriti osteosarkoom e.luuvähk, mis lühendab paljude leonbergerite eluiga.


Teised terviseprobleemid hõlmavad neerupuudulikkust, südamerikkeid, südame-veresoonkonna haiguseid, maokeerdu, artriiti, neuropaatiat, kõri halvatust, laskumata munandeid, valulikku luuhaigust (panosteitis), valehambumust ja liigesteprobleeme. Suhteliselt kõrge suremus ja surnult sündinud kutsikate arv pesakondades jätab küsitavaks aretuseks kasutatavate tõeliselt tervete emaskoerte piisavuse.


Ametlik klubi (DCLH) seab hetkel koera aretuses kasutamisel ainsaks diskvalifitseerimise aluseks puusadüsplaasia, ning ei pea tõu seisukohalt vajalikuks südame-, silmade-küünarnukkide-, vere-, kilpnäärme-, jms.uuringuid. Kahjuks muudab see haigeid leonbergereid puudutava informatsiooni väga ebapiisavaks. Eeldatakse, et nn. eelarvedistsipliini tuleks vältida seoses võimalike kadudega.


Seega-ärge vaadake näitustelt kogutud tiitleid, vaid koera tervist ja kutsikate arengut. Meie arvates ei tohiks endale leonbergerikutsikaid võtta nn. „koeratootmisettevõtetest” (s.h. ka neist, mis on ametlikult loodud). Ka leonbergerid kannatavad praegusel ajal levinud tendentsi käes, milleks on inimeste ahnus omandada suureimaid, ilusamaid ja „unikaalsemaid” asju. Nn. tšempionkoerte kutsikad praktiliselt haaratakse taoliste tootjate käest lausa lennult. Seejuures pööratakse liiga vähe tähelepanu teistele olulistele asjadele nagu tervis, iseloom ja leonbergerikutsika areng. Võidetud tiitlid ja trofeed kujundavad praegusel ajal leonbergerite turul valitsevat mainet. See põhjustab aga kokkuvõttes kannatusi sellele imelisele tõule. Nn. litsentseeritud kasvatajad jätkavad osaliselt oma aretustegevust isegi juhul, kui pesakondades esineb pärilikke haigusi, kusjuures tihtipeale vaatab tõuühing sellele lihtsalt läbi sõrmede või annab taolisele tegevusele isegi oma „õnnistuse”. Vaadake kasvõi neid paljusid leonbergerikasvatajate kodulehekülgi internetis-mõned neist ei avalda isegi kõiki oma koeri, veel vähem võib aga sealt leida kasvataja enda poolt kirja pandud mõtteid ja teavet siit ilmast juba lahkunud leo kohta. Paremal juhul on ta kirjas „Mälestuste” lingi all, sealjuures osutab väga vähe tema vanusele ja veel vähem asjaoludele, mille tagajärjel antud koera elutee nii varakult lõppes.

(Artikkel tõlgitud lehelt: http://www.pro-leonberger.com/)

Tänase päeva seisuga elab Eestis Eesti Kennelliidu andmetel veidi üle saja leonbergeri. Leonbergerite keskmiseks elueaks peetakse 7 aastat, kuid tegelikult vaid ainult pooled leonbergerid elavad selle vanuseni.
Paljudes riikides on hakatud aru saama, et leonbergeri välimikust on kordi suurem tähtsus nende tervisel. Seetõttu on hakatud koguma andmeid leonbergeritel enamlevinud haigustest ja surma põhjustest.
Selleks, et anda oma väike panus selle äraütlemata ilusa ja suursuguse tõu tervema tuleviku nimel on Eesti Leonbergerite Tõuühing otsustanud paluda ka teie kaasabi, et koguda infot Eestis elavatel(nud) koertel esinenud haigustest ja surma põhjustest.