Aretusreeglid ja EKL/FCI soovitused

FCI on võtnud kokku kõik koerte aretusele esitatavad nõudede oma dokumendiga FCI rahvusvahelised aretuse strateegia . EKL poolsed nõuded aretuses kasutatavatele koertele sätestab EKL tõuraamatumäärus , kuhu on kirja pandud nii üldised nõudmised kui ka tõuühingute poolt oma kureeritavatele tõugudele sätestatud täpsemad nõudmised.

Aretuses võib kasutada ainult terveid ning oma tõu standardile vastavaid koeri.  Olemaks kindel, et koer vastab nõuetele, tuleks saada näituselt spetsialisti (kohtuniku) hinnang ning läbida EKL usaldusarstide juures vajalikud terviseuuringud. Töö- ja jahitõugudesse kuuluvad koerad võiksid (mõnel juhul lausa peavad) olema läbinud koolituse ning töö ja/või jahikatsed saamaks kindlust, et koera iseloom ja tööomadused vastavad standardis sätestatule.

Ametlike terviseuuringute tulemused on avalikud ning leitavad EKL online tõuregistrist.Sealt saab emase koera omanik kontrollida aretuseks planeeritud isase koera näituste-koolituste-terviseuuringute tulemusi ning tulevane kutsikaomanik tutvuda oma koera sugupuu ja tema eellaste tulemustega.

Mitmetele tõugudele on neid kureerivad tõuorganisatsioonid kehtestanud tõukohased aretuserinõuded. Aretuserinõuded tähendavad, et aretuses kasutatud koer peab olema saanud nõuetekohased näituste- ja terviseuuringute ning koolitustulemused. Üldjuhul peavad kõik nõuded olema täidetud enne koera paaritamist.

Tõuorganisatsioonide poolt taotletavad aretuserinõuded peab heaks kiitma EKL teadusnõukogu ja EKL juhatus ning kinnitama EKL volinike koosolek. Aretuserinõuete aluseks on aretuseeskiri, mille koostamine nõuab ühingult tõsist tööd ning andmete kogumist. Eeskiri analüüsib tõus olevaid tugevusi ja nõrkusi ning kavandab strateegia tugevate külgede edendamiseks ning nõrgemate külgede kompenseerimiseks.  Erinõuete taotlemise aluseks olev statistika hõlmab enamasti lisaks Eestile ka lähiriikide (näiteks Soome) vastava tõu populatsiooni. Erinõuded kinnitatakse kuni viieks aastaks.

Allikas Eesti Kennelliit