Polüneuropaatia.      
       

Leonbergerite polüneuropaatia - LPN1- testimine, info, aretuskombinatsioonide soovitused. 


Hea leonbergeri omanik, kes Sa oled teinud või plaanid teha oma koerale LPN1 testi.

Eestis on paljud tublid leonbergeri omanikud teinud oma koerale LPN1 testi, kuid kahjuks testi tulemusi Rahvusvahelisele Leonbergerite Liidule ei ole esitanud. Eesti Leonbergerite Tõuühing kutsub
Sind üles saatma LPN1 testi tulemused Rahvusvahelisele Leonbergerite Liidule (I.L.U.), kes on ametlik LPN1 testi tulemuste nimekirja haldaja.
Rahvusvaheline Leonbergerite Liit on asutatud 1975 aastal selleks, et parandada leonbergeri tõugu ametliku standardi raames.
I.L.U. üheks eesmärgiks on, et LPN1 test saaks rahvusvahelisel tasandil leonbergerite aretuses kohustuslikuks.

Käesoleval hetkel  on I.L.U. poolt rangelt soovituslik, et kõik aretusse minevad koerad oleksid LPN1 osas testitud.

I.L.U. poolt soovitatavaid aretuskombinatsioone LPN1 testi tulemuste alusel näete järgnevast tabelist:

Vanemate genotüübid

Tõenäosus
N/N-järglastel

Tõenäosus
D/N järglastel

Tõenäosus
D/D-järglastel

N/N X N/N

100 %

0 %

0 %

N/N X D/N

50 %

50 %

0 %

N/N X D/D

0 %

100 %

0 %

D/N X D/N

25 %

50 %

25 %

D/N X D/D

0 %

50 %

50 %

D/D X D/D

0 %

0 %

100 %


N/N = terve = kaks koopiat normaalgeenist
D/N = kandja = 1 koopia normaalgeenist ja 1 koopia LPN1 mutatsioonist
D/D = haige = 2 koopiat LPN1 mutatsioonist

Rahvusvaheline Leonbergerite Liit tungivalt ei soovita aretuses kasutada tabelis punaseks märgitud kombinatsioone.

Kui soovid LPN kohta rohkem infot, siis seda leiad: http://www.leonbergerunion.com/health/polyneuropathye.htm

Samuti leiab sellelt lehelt infot, kui oled huvitatud oma koera LPN1 suhtes testimisest.   

Juhul kui soovid abi ja/või täpsemalt teada, kuidas LPN1 testiks vere võtmine ja saatmine toimub pöördu julgesti Eesti Leonbergerite Tõuühingu poole.

Koopia LPN1 testi tulemustest palume saata Rahvusvahelise Leonbergerite Liidu e-mailile: secretary@leonbergerunion.com ja Leonbergerite
andmebaasi e-mailile: mail@leonberger-database.com

LPN1 testi tulemuste ametlik nimekiri asub aadressil: http://www.leonbergerunion.com/LPN1%20results.pdf

 

Leonbergerite pärilik polüneuropaatia.

 

Leonbergeritel esineb pärilik neuroloogiline haigus, mida veterinaararstid ja kasvatajad kõige sagedamini nimetavad IPN (pärilik polüneuropaatia)või LPN (Leonbergerite pärilik polüneuropaatia).Polüneuropaatia on ulatuslik perifeersete närvide häire. Leonbergeri geneetilist polüneuropaatiat iseloomustab selle esinemine 1-9-aastastel koertel. Noorete (1-3 aastat) koerte sümptomid on tõsisemad ja haigus kiiremini arenev, vanematel (3-5.v) sümptomid on kergemad.

Peamised sümptomid polüneuropaatilise haiguse puhul on koertel tekkinud  hingamisraskused, köha peale söömist ja joomist, kähe hääl haukumisel, kõri halvatus. Samuti tagajäsemete nõrkus või puudulik koordinatsioon. Koertel esineb liikumisraskusi ja haigusele iseloomulikku n.n. liialdatud kõrgele tõstetud jalgadega liikumist.

Lõpuks võib haigus areneda faasini, kus koer ei suuda või ei jõua enam kanda oma keharaskust, millele võib järgneda halvatus ja koera surm. Polüneuropaatia võib esialgu olla nii kerge, et paljud omanikud ei pane seda isegi tähele.

 

Kui omanik märkab, et tema koera käitumine on muutunud, siis peaks tõsisemat tähelepanu pöörama järgmistele asjadele:

1. Kas mu koer väsib väga kiiresti treeningul? Noor koer peaks suutma joosta ja mängida päris pikka aega.

2. Kas mu koera hääl on muutunud haukumisel kähedaks?

3. Kas mu koer hingeldab rohkem, eriti pärast tema jaoks põnevat sündmust?

4. Kas tema hingamine on valjem?

5. Kas ta komistab mõnikord ka oma jalgade otsa?

6. Kas tema liikumine on muutunud?

7. Kas ta tõstab käimisel oma tagumisi jäsemeid imelikult liiga kõrgele?

8. Kas tal esineb sagedamini allergiat?

9. Kas tal esineb kurgumandli põletikku?

 

Minnesota, Berni ja California-San Diego ülikoolis tehtud geneetiline uuring viitab sellele, et polüneuropaatia on kõige tõenäolisemalt grupp mitmeid geneetiliselt isoleeritud, kuid kliiniliselt sarnased haigusi. On määratletud kaks peamist geneetilise riski ala ja identifitseeritud ühes neist piirkondadest kaudaalsed mutatsioonid, mis on nimetatud nüüd LPN1-ks. Koertel, kellel on kaks geenikoopiat mutatsioonist, areneb tavaliselt polüneuropaatia enne, kui nad jõuavad kolme aasta vanuseni. Praegu ei teata,  kas ka ühe geeni mutatsiooni koopiaga võib areneda hilisemas eas kliiniliselt kergemaid sümptomeid, aga see  on siiski väga tõenäoline, et neile arenb tõsine haigus vanemas eas. Tuvastatud geenimutatsioon on põhjuseks hinnanguliselt ühel kolmandikul leonbergeritel esinevast  polüneuropaatiast.

Minnesota ja Berni ülikoolid sooritavad geneetilist testi LPN1 mutatsiooni kindlakstegemiseks alates 1. juuli 2010. Praegu soovitatakse kõiki aretuseks kasutatavaid koeri kontrollida. Soovitatakse ka mitte kasutada aretusel kahe geenimutatsiooniga  koera. Ühe geenimutatsiooni koerte kasutamist aretusel soovitatakse mitte välistada, sest see kitsendaks oluliselt leonbergerite populatsiooni genofondi ja võib kaasa tuua muude haiguste leviku suurenemise. Siiski, heterosügootse LPN1-kandjaid peaks kasutama vaid testitud koertel, kellel ei esine mutatsiooni.  Praegusel hetke geenitestid ei saa täielikult välistada    leonbergeritel esinevat polüneuropaatiat, kuna testiga saab määrata  ainult ühte mitmest võimalikust geneetilistest riskifaktoritest. Seega on veel võimalik, et olukorras kus ka mõlemad koerad on testitud ja tunnistatud vabaks polüneuropaatiast, tekib järeltulijad, kes haigestuvad polüneuropaatia erinevatesse geneetilistesse vormidesse.  Praegune LPN1-test võib usaldusväärselt eemaldada ühe tõsise varakult puhkeva haiguse vormi ja oluliselt vähendada haigestumissagedust meie leonbergeritel.