Maokeerd ingl.k.Gastric dilatation-volvulus

MIS ON MAOKEERD

Maokeerd on äge eluohtlik seisund, mida iseloomustab mao vale asend, kiire gaaside kogunemine maos, tõusnud maosisene rõhk, äge südame-ja hingamispuudulikkus ning shokk. Maokeeru esimeseks etapiks on alati äge mao laienemine ehk puhitus, kus magu on täitunud toidu ja vedelikuga ning suure koguse õhuga. Samas ei pruugi iga äge puhitus lõppeda keeruga. Maokeeru korral on magu roteerunud ehk keerdunud, kas siis 90,180 või 360 kraadi.

Kui tegu on maokeeruga, siis on looma elu päästmiseks ainuke tee võimalikult kiire loomaarstliku abi saamine ja operatiivne vahelesegamine, muidu lõpeb seisund 100% looma surmaga. Varajane diagnoos ja kiire abi on looma ellujäämise seisukohalt väga oluline.

MIKS TEKIB MAOKEERD ja MISSUGUSED ON SOODUSTAVAD TEGURID

Maokeeru tekke põhjus pole siiani üheselt selge, küll aga on määratletud rida riskifaktoreid, kusjuures erinevad autorid tähtsustavad rohkem ühtesid või teisi soodustavaid tegureid. Täiustunud on arusaamine reast patoloogilistest füsioloogilistest muutustest, mis kaasnevad või järgnevad sellele ohtlikule seisundile. Arenenud on uued ravimenetlused. Sagedamini esineb maokeerdu suure-ja gigantkasvulistel puhtatõulistel koertel, kellel anatoomiliselt sügav ja külgedelt suhteliselt kitsas rinnakorv nagu saksa dogi, iiri ja gordoni setter, weimari linnukoer, iiri hundikoer, ka saksa lambakoer, dobermann jt. tõud. Esimesi nimetatuid mainivad pea kõik allikad, teiste tõugude osas on loetelu varieeruv. Üksikjuhtudena võib seda esineda praktiliselt kõigil tõu-ja segaverelistel koertel, teistel loomaliikidel, k.a. kassid. Eranditeta on kõigil autoritel riskigruppi kuuluvate tõugude hulgas ESIKOHAL SAKSA DOGI!
Teiseks riskiteguriks loetakse keskiga või sellest kõrgemat vanust, umbkaudu alates 7.eluaastast. Samas esineda võib probleem igas vanuses. Need on primaarsed eeldused, et kuuluda esimese astme riskigruppi. Uurimused näitavad, et kõrgenenud eeldus maokeerule on koertel, kes söövad päevas vähem kordi, näit. 1 kord päevas, söövad suure koguse toitu korraga, ka nendel, kes söövad kiirustades. Närvilistel ja kartlikel koertel on kõrgem risk kui rahulikel ja rõõmsameelsetel, siinkohal tuleb mainida ka stressifaktorit kui arvestatavat. Mainitakse tugevat söögikogust, millele eelneb või järgneb aktiivne liikumine või pingutus soodustava asjaoluna, osad allikad rõhutavad just teatud järskude pöörete, suunamuutuste või pidurduse sooritamist kõige ohtlikumana. Leitakse, et soodustav võib olla ülekaal, ülesöömine, ainult ühte tüüpi toidu söömine, väga suure koguse vee korraga joomine jne.Otsest kinnitust ei leia seos soja ja teravilja baasil kuivade toitude ja maokeeru vahel. Teaduslikud tööd ei pea kuigi tähtsaks teiste kaasmõjufaktorite rolli, nagu hüpergastrineemia, sooltepõletik, samuti aktiivset liikumist või treeningut pärast suure toidukoguse söömist või suure koguse vee joomist. Soolist eelsoodumust pole üldiselt märgitud, üksikud autorid toovad esile isasloomade kõrgemat riski. Täheldatakse, et koertel, kel on esinenud maokeerd, on pikenenud maksa-maosidemed võrreldes tervete koertega samast tõust. Katsete tulemusena on tõdetud, et tahkete toiduosakeste edasiminek maost on aeglustunud koertel, kellel on olnud maokeerd, peale operatsiooni ja paranemist. Kuna sama katse tehti tervete, kuid sama operatsiooni läbi teinud koertega peale paranemist, kus selgus, et mao tühjenemise periood polnud pikenenud, võib oletada, et tihkemate toiduosakeste aeglustunud edasiminek maost on pigem maokeeru põhjuseks, mitte tulemuseks. Täheldatud on fakti, et valdavalt tekib maokeerd peale õhtust söömaaega. Aeglustunud mao tühjenemise põhjuseks võib olla mao silelihasrakkude elektrofüsioloogilised kõrvalekalded. Kuna mao aeglustunud tühjenemine on eelduseks mao kroonilisele puhitusele, mis venitab maksa-maosidet ja loob võimaluse mao liikuvuse suurenemiseks. Peetakse reaalseks, et primaarne mao motoorika häire on põhiliseks eelduseks maokeerule. On täheldatud maokeerdu ka peale splenektoomiat ehk põrna operatiivset eemaldamist. Põhjuseks enamasti kas põrnakeerd või -kasvaja. Põrna asendi muutus ja -keerd on venitanud maosidemeid, võimaldades suurenenud mao liikuvust. Peale põrna eemaldamist tekib kõhuõõne eesmises kõhtmises osas anatoomiline tühik, mis jällegi võimaldab suuremat mao liikuvust. Nagu näha, on võimalikke eeldusi palju, kuid kunagi ei mängi rolli üks põhjus. Haigust peetakse polüetioloogiliseks ehk siis maokeeru tekitab mitme soodustava faktori kokkulangemine ja samaaegne mõju.
Uuemad vene autorid peavad põhilisteks riskifaktoriteks:
1.Koera genotüüp - kui esivanemate ja sugulaste hulgas esinenud maokeerdu.
2.Rinnakorvi sügavuse ja laiuse keskmine suhe, selle keskmine suurus. Mida suurem see suhe, seda kõrgem võimalus maokeerule.
Dogidel väidetavalt oluline kõhuõõne sügavuse ja laiuse suhe. Kuid rõhutatakse, et ainult see faktor pole oluline üksi maokeeru tekkes(iiri setteritel ja vene hurtadel see suhe veelgi suurem, kuigi keerdu neil võrreldes dogidega harvem).
3.Labiilne närvisüsteem ehk psüühiline eelsoodumus, erineva iseloomuga stressifaktorid.
Rezhümee - eelpoolöeldu põhjal esineb maokeeru sündroom, polüetioloogiaga haigus, s.t. mitme põhjuse koostoime ehk mitme riskifaktori üheaegne olemasolu. Käivitavaks mehhanismiks kujuneb nende pinnal seedimise neuruhumoraalse regulatsiooni häire, mis tegelikult sama, mis lääne autorite eelmainitud primaarne mao motoorika häire.

MAOKEERU KLIINILISED TUNNUSED ehk MILLISED VÄLISED NÄHUD VIITAVAD MAOKEERULE VÕI SELLE OHULE

Tähtis on siinkohal ära tunda haiguse kliinilisi tunnuseid, et saada võimalikult kiiresti abi.
Kõige iseloomulikum käitumine mao ägeda laienemise korral on tugev rahutus, millele kaasneb hingeldus ja hüpersalivatsioon. Koer üritab korduvalt tagajärjetult oksendada, kuid tuleb vaid suurtes kogustes vahtuklopitud sülge, mis kleepuv. Loomal raske paigal püsida, liigub pidevalt ringi, vahetab kohta ja asendit. Nähtavad limaskestad on heledad. Samal ajal süveneb kõhupiirkonna pinge koos tümpaaniaga, sagenevad korduvad ilma tulemuseta üritused oksendada. Koer vajab selles olukorras kiiret abi, muidu lõpeb seisund kardiovaskulaarse shoki ja surmaga. Kuna paisunud ja vales asendis magu avaldab survet kaudaalsele õõnesveenile ja portaalveenile, tekitab see kardiovaskulaarse puudulikkuse, tekib müokardi isheemia ja kardio - vaskulaarne (hüpovoleemiline) shokk. Maokeeruga koeral on äge progresseeruvalt pingesse minev(puhituv) kõhupiirkond, hüpersalivatsioon ehk suurenenud süljeeritus, ilma tulemuseta oksendamine, depressioon, nõrkus, kõhuvalu. Välisel uurimisel tavaliselt nähtub kõhupiirkonna puhitus koos tümpaaniaga. On ka halva perfusiooni ja shoki võimalus - nõrk perifeerne pulss, tahhükardia, pikenenud kapillaarse täitumise aeg, limaskestade kahvatus või sinetus. Sageli maokeerd diagnoositakse põhitunnuste uurimise põhjal: eelnev haiguslugu ja väline vaatlus ning teraapia algab viivitamatult. Kui diagnoos on ebakindel, võib olla vajalik radiograafiline uuring.

MIS TOIMUB KOERAGA, KELLEL ON MAOKEERD

Mao laienemise korral magu venib, mis on põhjustatud kõige sagedamini neelatud õhust, vedelikust ja(või) toidust. Maokeeru korral õhuga täitunud magu muutub tümpaaniliseks tänu suurele kogusele õhule. Koerad, kes on läbi elanud mao laienemise, peaaegu reeglina lõpetavad kunagi maokeeruga. Olulise tähtsusega kõrvalekalle, mis seostub maokeeruga, on maksa-12-sõrmiku- ja maksa-maosidemete lõtvus, võimaldades suurema mao liikuvuse kõhuõõnes, mis laseb maol keerduda ümber oma pikitelje kardia ja pülooruse piirkonnas (kardia on piirkond, kus söögitoru läheb üle maoks ja püloorus mao üleminek 12-sõrmiksooleks). Maokeerd tekib tänu mõlemale asjaolule: mao laienemine ja eelsoodumus maokeeruks. Tavaliselt magu keerab kella liikumise suunas. Rotatsioon võib olla 90-360 kraadini, kuid sagedamini on 220-270 kraadi. Kui magu keerdub, püloorus ja 12-sõrmik liiguvad kõhtmiselt, asetudes mao alla ja keskjoonest vasakule, lõpuks läheb ja jääb püsima selgmiselt kardia kohal koera vasakul küljel. Kuna põrn on seotud mao suure kurvatuuriga mao-põrnasideme kaudu, mao keerdumisel tavaliselt paikneb põrn ümber kõhuõõne paremale poole kõhtmiselt ja põhjustab verepaisu ja splenomegaaliat (põrna suurenemist). Maokeerust tuleneb kardia ja pülooruse sulgumine. See takistab õhu röhitsemist või söögi oksendamist ning tõkestab mao tühjenemist pülooruse kaudu 12-sõrmikusse. See on eelduseks, mis pärast keerdu areneb: neelatud õhk ulatub kuni mao-söögitoru ühenduskohani, kuid ei saa vabaneda maost. Mao laienemine põhjustab suurenenud maos selle seina venimist, vähenenud vereringlust, lokaalset isheemilist kahjustust ja mao seina nekroosi. Maokeerd põhjustab ka põrna liigtäitumist verega, avaldab survet suurtele kõhuõõne veresoontele, mis viivad verd tagasi südamesse. Portaalveeni ja kaudaalse õõnesveeni sulgumine vähendab venoosse vere tagasiminekut südamesse, mis omakorda vähendab südame kardiaalset jõudlust ja keskmist arteriaalset rõhku, viies lõpuks hüpovoleemilise shokini. Puudulik kudede verevarustus tabandab mitmeid orgneid: südant (müokardi isheemia),neerusid (äge neerupuudulikkus), pankreast, maksa, peensoolt jne. Lisaks põhjustab poraal-ja kaudaalse õõnesveeni sulgus märkimisväärseid passiivseid kroonilisi kõhukelme verepaise. Organid, mis kannatavad isheemia (puuduliku verevarustuse) all, lisaks akumuleerivad endotoksiine (mao-sooltraktist), mis põhjustab paljude põletikuliste mediaatorite altiivsust. Endotokseemia ja endoteeli kahjustus viivad koagulatsiooni kaskaadi aktiviseerumisele, mille tulemuseks võib olla DIC-dissemineeritud intravaskulaarne koaguleerumine. Laienenud magu ühtlasi tungib diafragmasse, mis vähendab kopsumahtu ja ventilatsiooni. Lõpuks saabub shokk ja juba pöördumatutel põhjustel endotokseemia tõttu järgneb surm, sel juhul juba hoolimata alanud teraapiast.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

* Kui kiiresti maokeeru puhul võib surm saabuda?
See on väga erinev, kuna sõltub peale looma vanuse ja üldtervisliku seisundi veel sellest, kui palju ja mida koer on söönud, millal magu ära pööras alates nähtude ilmnemisest, see kõik mängib teatud rolli peale individuaalsete iseärasuste. Vahel isegi mõjutab, kas külm või palav ilm jne. Üldiselt aga suuremal jaol koertest on maokeerd juba tekkinud, kui jõuavad kliinikusse üle tunni möödudes, kui nähud algasid, s.t. et siis hakkas magu laienema. Surm võib saabuda umbes 4-5h möödudes nähtude ilmnemisest, kuid tavaliselt 12h jooksul kindlasti, s.t. et tavaliselt õhtusöögi peale maokeeru saanud loom on ilma vahelesekkumiseta hommikuks surnud. Kuid see aeg, kus hakkavad tekkima pöördumatud muutused, et looma ei saa ka enam ravi ja opiga päästa, see saabub siiski juba kuigivõrd varem. Erandeid on alati, kuid need kinnitavad ainult reeglit nagu öeldakse.

* Milliste nähtude järgi saab kindlaks teha, et tegemist on just maokeeruga?
Oksendamist võib olla erinevatel põhjustel ja ta võib olla erinevate haiguste üheks sümptomitest. Maokeerd on sündroom, mida iseloomustab rida sümptomeid, millest ainult üks on oksendamine ja veel, mis väga oluline tähele panna- aina sagenev ÜRITUS OKSENDADA, kuid ILMA TULEMUSETA. Ainuke saadus, mis õnnestub väljutada oksendamise tulemusena, on koera iseenda vahtuklopitud sülg, mida lendab suurte tortidena. Peale selle kaasnevad tugevamal või nõrgemal kujul kõik teised nähud -hingeldus, rahutus, limaskestade kahvatus, õhku täis minek alates eeskõhust suunaga tahapoole (mida algul, kui pole silmaga näha mittekogenud vaatajale, siis käega katsudes on kindlasti tunda kohe). Ja mis kõige iseloomulikum, et see olukord ei laabu, ei lahene ega rahune kuidagi maha, vaid ainult süveneb ja läheb aina hullemaks. Iga koeraomanik tunneb sellise olukorra ära, kui seda jälginud oma 5-10 min., et asi on kriitiline ning tuleb abi saama minna. Mingil muul põhjusel oksendamine võib olla ühekordne või ägedam, kuid tavaliselt ikkagi oksendatakse midagi - toitu, vett, konditükke, kasvõi söödud rohtu. Ning peale seda loom tavaliselt rahuneb, kui ühekordne oksendamine, siis täielikult, kui ägedam, siis rahuneb ajutiselt. Kuid maokeerule iseloomulikud kaasnähud puuduvad.

* Kuhu pöörduda abi saamiseks õhtul/öösel, kui kliinikud on suletud?

Tallinn - 24h kiirabi teenust pakub Tallinnas Loomade Kiirabi OÜ, tel 5023191, www.loomakiirabi.ee
Tartu - 24h annab abi annab Maaülikooli loomakliinik- Tel 50 33878

Kasutatud materjalid:
Hand Thatcher Remillard Roudebuch, Small Animal Clinical Nutrition,4th Edition,2000
Textbook of Veterinary Internal Medicine,Diseases of the dog and cat,5th Edition Volume2
Stephen J.Ettinger,D.V.M.,Edward C.Feldman,D.V.M.,2000,W.B.Saunders Company
Gastroenterology,Diseases of the Stomatch,Chapter 5,Robert C.De Novo
Zavorot zheludka u sobak,Pulnjashenko P.R.,2004
Väikeloomade sisehaigused.Loengu konspekt.Merle Valdmann.EPMÜ,Tartu.2005
Manual of Canine & Feline Gastroenterology,General Editor D.A.Thomas,Scientific Editors
J.W.Simpson & E.J.Hall,Chapter five,Gastric Disease,Colin F. Burrows

Koostanud Kärt Ojamaa
http://www.loomakliinik.ee/