KOERTE NAKKUSLIK TRAHHEOBRONHIIT e. KENNELKÖHA

Koeraomanike hulgas kennelköha nime all tuntud enamasti ülemiste hingamisteede haigus on tegelikult erinevate viiruste poolt tekitatud ja sageli bakteritega komplitseeruv respiratoorne haigus. Haiguse kestus, raskusaste ja kliinilised tunnused sõltuvad tekitajast ja sellest, kas haigus kulgeb komplikatsioonidega või ilma. Enamasti algab haigus kuiva köhaga. Hood vallanduvad eriti mingi tegevuse alustamisel ja peale lebamist. Palavikku algul ei esine. Võib esineda nõretust ninast ehk riniiti. Enamik koeri sööb normaalselt, kuigi tonsillid ja kurk võivad olla tundlikud. Kui haigus ei tüsistu ja paranemine toimub esmaspingsalt, kaovad köha ja muud sümptomid tavaliselt nädala jooksul ja kehatemperatuuri tõusu ei esinegi.
Palaviku tõusmine on esimene märk sellest, et tegemist on sekundaarse infektsiooniga ning haigus on muutunud tõsisemaks. Kui koer muutub apaatseks, keeldub söögist ja hingeldab, on olukord kindlast väga tõsine ja tõenäoline, et protsess on läinud kopsudeni. Loomaarsti poole oleks õige pöörduda kohe, kui köha algab. Sageli määratakse kergemad antibiootikumid selleks, et vältida tõsisemat bakternakkust. Muidu spetsiifiline ravi puudub ja ravitakse sümptomaatiliselt. Kui tõuseb palavik, on kliinikusse pöördumine hädavajalik, sest siis on antibakteriaalne ravi juba hädavajalik, et vältida veelgi tõsisemaid tüsistusi.
Paraku haigestuvad sageli ka vaktsineeritud koerad, sest enamik vaktsiine, kus kompleksis ka kennelköha, annab immuunsuse ainult koerte parainfluentsaviiruse vastu. Meil kasutatavatest vaktsiinidest ainult Pneumodog(Prantsusmaa,Merial) sisaldab lisaks vaktsiini ka Bordetella bronchiseptica vastu. Nii et 100% abi mõistagi vaktsiinist ei saa, kuid mingil määral kindlasti. Osades riikides kasutatakse viimati mainitud tekitaja vastu kutsikatele ka intranasaalset, siis ninna manustatavat vaktsiini,mis annab suhteliselt lühiajalise immuunsuse. Eestis see levinud ei ole.

Et paremini mõista haiguse põhjusi, sageli varieeruvat kulgu ning eripära, järgnev lühikokkuvõte.

Koerte nakkuslik trahheobronhiit on kõrge kontagioossusega ,s.t. kergesti nakkav üldiselt mitte eluohtlik koerte respiratoorne haigus. Kennelköhale on iseloomulikud kuivad köhahood, mis tavaliselt jätkuvad mitu päeva, harvem mitu nädalat. Viirusinfektsioonid kahjustavad ülemiste hingamisteede limaskesta ja sillutavad teed sekundaarsetele bakteritele, nagu Bordetella bronchiseptica jt.Teiseste bakterite mitmekesisuse (näit.stafülokokid, streptokokid, Pseudomonas jt.) tõttu võetakse kennelköha kui kliinilist sündroomi, millel mitu erinevat ja mõnikord ka samaaegselt kombineeruvat põhjust.

Koerte parainfluentsaviirust (Canine Parainfluenzavirus-CPIV) on isoleeritud sageli koertel, kellel äge kuiv köha. CPIV tabandab ainult ülemiste ja alumiste hingamisteede pindmist epiteeli. Ta tekitab ägedat põletikulist reaktsiooni ülemises ja alumises respiratoorses traktis(hingamisteedes) ja regionaalsetes lümfisõlmedes. Kliinilised tunnused on mõõdukad ja nendeks on ägeda haiguse korral köha, tonsilliit ja eritus ninast. Tõsisem haigestumine võib tekkida, kui lisandub sekundaarne bakteriaalne infektsioon.

Koerte adenoviirust tüüp-2(Canine Adenovirus Type 2-CAV-2) on põhiliselt isoleeritud raskematel haigusjuhtudel ja enamasti esineb vaktsineerimata koertel ja kutsikatel vanuses, mil nad on kaotanud juba maternaalsete antikehade kaite. CAV-2 võib põhjustada mõõduka haigestumise, kuid samas võib viia kuni eluohtliku bronhopneumooniani. Kliinilisteks tunnusteks on tavaliselt palavik ja letargia, ühtlasi kuiv köha hingetoru algusosas, mis kestab 10-15 päeva. Erinevalt CPIV-st, CAV-2 põhjustatud kennelköha vältab pikka aega. CAV-2 võib tõsist haigestumist põhjutada nagu CPIV-gi, kui lisanduvad teisesed bakterinfektsioonid ja mükoplasmad.

Koerte herpesviirus(Canine Herpesviirus) võib vanematel koertel tekitada mõõdukaid ülemiste hingamisteede haigusnähtusid, erinevalt vastsündinud kutsikatest, kellel viirus tekitab rasket üldhaigestumist. Võrreldes CPIV ja CAV-2-ga herpesviirust sageli ei seostata nakkusliku trahheobronhiidiga. See ei levi nii kiiresti koeralt koerale nagu CPIV või CAV2 ja nakatunud koerad jäävad püsivaks kandjaks.

Koerte reoviiruse (Canine Reovirus) kahjustus on mõõdukas ja piirdub makrofaagide eksudatsiooniga kopsude alveolaarruumi ja alveolaarsepti üldise tihkenemisega. Reoviirust ei peeta tähtsaks põhjuslikuks mõjuriks kennelköha puhul.

Bakteriaalne kopsupõletik(Bacterial Pneumonia) esineb koertel sageli. See võib olla primaarne haigus, kuid sagedamini tuleb ette komplikatsioonina hingamisteede haigustele ja teistele kopsu haiguslikele protsessidele. Primaarne bakteriaalne kopsupõletik võib olla põhjustatud bakteritest Bordetella bronchiseptica ja Streptococcus zooepidemicus. Sekundaarne ehk teiseselt tekkinud kopsupõletik võib olla nii gram-negatiivsete mikroorganismide(E.coli, Kleb- Siella,P asteurella multocida, B.bronchiseptica, Pseudomonas aeruginosa) kui gram-positiivsete kokkide (Staphylococcus ja Streptococcus) komlikatsioon. Rolli võivad mängida ka mükoplasmad, kuid on tavaliselt sekundaarsed bakterinfektsioonidele. Kliinilisteks tunnusteks on tavaliselt palavik, nõrevool ninast, hingeldus, verega täitunud või sinetavad limaskestad ja auskultatsioonil (kuulamisel) ebanormaalsed kopsuraginad.

Kasutatud materjalid:
Textbook of Veterinary Internal Medicine,Diseases of the dog and cat,5th Edition Volume1
Stephen J.Ettinger,D.V.M.,Edward C.Feldman,D.V.M.,2000,W.B.Saunders Company
Chapter 88 Canine Viral Diseases,Infectious tracheobronchitis
Infectious diseases of the respiratory tract,Remo LobettiBVSc, MMedVet(Med),PhD,Dipl.ECVIM(Internal
Medicine),2006 World Congress(Oct.11.-14.,2006 Prague,Czech Republic)

Kärt Ojamaa
Valdeku Väikeloomakliinik
www.loomakliinik.ee